20. sajandi arhitektuuri ajalugu
erinevate funktsioonidega ruumirakukesi kivistada üheks suletud kuubiks....Seeläbi saavad
kõrgus, laius, sügavus ja aeg avatud ruumis täiesti uue plastilise väljenduse. Nii omandab
arhitektuur vähem või rohkem hõljuva iseloomu, mis töötab looduse gravitatsioonijõule
nii-öelda vastu." De Stijli tegevuse kolmas ja viimane faas algas Mondriani ja van Doesburgi
dramaatilise vastasseisuga, mille põhjuseks oli viimase 1924.a valminud
"kontrakompositsioonidesse" sisse toodud diagonaal. Nüüdseks oli algne ühtsustunne
lõplikult kadunud, osalt van Doesburgi lakkamatu probleemilise tegevuse tõttu, osalt tänu
tema kombele neoplastitsismi kaanonit suvaliselt muuta. De Stijli moodustanud kunstnikest
jäi vaid Mondrian truuks liikumise rangetele põhimõtetele: põhivärvidele ja täsnurkselt
ristuvatele sirgjoontele, mis olid tema küpse loomingu kesksed elemendid.
Villa Henny (Robert van't Hoff) raudbetooni kastutusega üks varasemaid maju.