Õiguslik analüüs ja argumentatsioon
tohi anda üldisest keelekasutusest erinevat tähendust, kui selleks ei ole erilist
põhjust. Seadusekeel on oma tüübilt argikeel ja sellest erinemist - mida sageli
juhtub - tuleb põhjendada.
4. Kõrgema astme põhimõte. Kui seaduseteksti terminoloogia erineb üldkeelest,
on erialaterminoloogial prioriteet üldkeele suhtes.
Kontraheerimine on kõne all siis, kui seaduseteksti tõlgendatakse rangemalt kui
"normaaltõlgenduse" väljendus seda eeldaks. Kontraheeriva tõlgenduses äärmise
vormiga on tegu siis, kui seaduse tähendust kitsendatakse veelgi enam sellest, mida
tavaline kontraheeriv tõlgendus nõuaks. Õigusteoorias nimetatakse seda
20
21
tõlgendustüüpi redutseerivaks ehk kitsendavaks tõlgenduseks. Kui laiendavat
tõlgendust ja analoogiat iseloomustatakse seaduseteksti rakendusala "venitamisena",