Arhitektuuriajaloo referaat
1
Tulenevalt Tartu soisest pinnasest tuli kiriku vundamendi vajumise takistamiseks kasutada
keskajal levinud horisontaalsete palkide parvalust kahekihiliselt palkidest laotud toed.
Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn. vendi seotises, kus kaks pikikivi
vaheldub ühe sidekiviga. Külglöövide ülaosas kulgeb friis, mis moodustub neliksiirudega
raamitud terrakotapeadest. Kesklöövi toetussüteemist on nähtaval väikesed kontraforsi-
laadsed müüriosad akende vahel. Lääneportaali kroonib vimperg (ehisviil), millele on
kaunistuseks lisatud Viimsepäevakohtule viitav 15 figuurist koosnev deesidegrupp. Portaalis
arvatakse algselt olevat kuus astet, millest praegu on alles vaid neli. Lääneküljel on ka võimas
torn, mille ülaosa on uuem, arvatakse, et 18. sajandist pärit. Interjööris on märkimisväärne
pikihoone idaseina võidukaar, mille sokkel päädib faasitud glasuurkivisimsiga, mis jätkub ka
kooriruumis