Retsensioon: Kadri Voorand Trio
Võrreldes 2009. aastaga, kui Voorand esines Kuressaares, on tema vahepealne areng olnud
minu arvates tohutu. Tema hääletoon ja vigurid, mis tollal olid mulle üpriski vastukarva,
lummasid sel kontsertil täielikult.
Kitarrist Virgo Sillamaa mäng kõlas laias laastus mänglevalt humoorikana. Ka laulufraasid,
kus ta vahel kaasa lõi, panid tema hääle kaasmõjul heas mõttes muigama. Taavo Remmel ei
jäänud ka teiste varju, tema painutusharjutusi meenutavad kontrabassisoolod ja vahepeal isegi
laval tantsimine lisasid ta tummisele mängukõlale kõvasti vunki juurde.
Koosseis kõlas imekspandavalt hästi kokku, vaatamata kõikidele hullustele, mis muusikute
poolt laval toimus. Siinpuhul pean ära mainima helitehnika ja tehnikud. Mulle olid need
aidakontserdid nagu pai kõrvale: pillid olid perfektselt balansis ja kõla puhas, mida kahjuks
minu kodukohas ei kipu kohtama.
Lood olid kõik omamoodi huvitavad ja lemmikut oleks välja tuua raske
annaabi.ee 
