Sopran muutus kõige olulisemaks hääleliigiks alles ooperi õitsenguga Itaalias 1600. aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranitele, siis muutus naiste esinemine meeste kostüümides. See traditsioon levis kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil hakati aga kirjutama kindlatele artistidele. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19. sajandi teisel poolel. Metsosopran on siis madal sopran. Mitte kunagi ei ole täiesti selget vahet tehtud kontraaldi, metsosoprani ja madala soprani vahel. Alles 19. sajandil hakati kasutama metsosoprani nimetust, kui heliloojad hakkasid nõudma järjest suuremat hääleulatust. Enne 1850. aastat loodud sopranirollid on meie mõistes kirjutatud metsosopranile. 4 SOPRANI HÄÄLETÜÜBID 1. Koloratuursopran. Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi f-ga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi c-ni
Itaalias 1600.a aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranile (kastraadile), siis muutus populaarseks naiste esinemine meeste kostüümides. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19.sajandi teisel poolel. Enne 1850.aastat loodud sopranirollid on tänapäevases mõistes kirjutatud metsosopranile. Metsosopran Metsosopran on madal sopran, soprani ja aldi vahepealne hääl. Mitte kunagi ei ole täiesti selget vahet tehtud kontraaldi, metsosoprani ja madala soprani vahel. Alles 19.sajandil hakati kasutama metsosoprani nimetust, kui heöiöoojad hakkasid nõudma järjest suuremat hääleulatust (diapasooni). Koloratuursopran Koloratuursopran on kõrgeim naishääl. Kolratuursopranitel on kergeim ja kõrgeim hääl. Eestis kõige kuulsamad koloratuursoprani lauljad on: Margarita Voites ja Anu Kaal. Samuti on Eestist pärit ka Miliza Korjus.