*algsaldo on lõppsaldoga samal poolel 1 Kassa Deebet Kreedit Algsaldo Raha juurde Raha ära Lõppsaldo Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Algsaldo Arve tasumata Sissetulek Lõppsaldo 10.Lõppsaldo arvestamise valem aktiva ja passiva poolel. ALGSALDO + SAMA POOLE KÄIVE VASTASPOOOLE KÄIVE = LÕPPSALDO 11.Mida nimetatakse kontraaktivakontoks ja kontrapasssivakontoks. Kontraaktivakonto reguleerib aktiva konto jääki, passiva konto iseloomuga. Nt : põhivara kulum. Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13
iseloomuga (ehk S1 = So + KK – DK, kusjuures saldo esitatakse konto kreeditpoolel). Tüüpilisemaks kontraaktiva kontoks on konto Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Selle konto saldo võrra vähendatakse aktivakonto Materiaalne põhivara jääki. Teisiti saab väita, et antud kontot kajastatakse bilansi aktivas „ – „ märgiga. Saadud summa moodustab materiaalse põhivara jääkmaksumuse. Kontraaktivakontoks on ka nt Ostjate ebatõenäoliselt laekuvad arved. Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid on seejuures aktivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + DK – KK, kusjuures saldo esitatakse konto 31 deebetpoolel). Konto saldot näidatakse bilansi passivas „ – „ märgiga. Kontrapassivakontoks on nt Omaaktsiad. Lisaks bilansikontodele on veel kasumiaruandekontod. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja
annaabi.ee 
