Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised happed. Sügiste vihmasadude ja kevadiste lumesulamisvete mõjul tekib palju nõrgalt happe- list mullavett ja mullad leetuvad. Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad, millel puudub huumusekiht, on vähe- viljakad ja happelised. Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisse- uhtekiht. ROHTLAMULDADE KUJUNEMINE Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine on pidurdunud talvel külma ja suvel kuivuse tõttu. Rohttaimede lehevarisest ja juurtest moodustub palju huumuseainet, mis on soodsaks keskkonnaks mullaelustikule. Aja jooksul kuhjub palju huumusainet ja moodustab paksu kihi, protsess aga kannab kamardumise nime. Rohtlates levivad mustmullad, mis moodustavad paksu, tumeda pealmise kihi, selle all on pruun sisseuhtekiht ja aluskivim.
leetmullad , millel puudub huumusekiht, on väheviljakad ja happelised. Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisseuhtekiht. Rohtlate mustmullad Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine on pidurdunud talvel külma ja suvel kuivuse tõttu. Rohttaimede lehevarisest ja juurtest moodustub palju huumuseainet, mis on soodsaks keskkonnaks mulla elustikule.
annaabi.ee 
