Koostu tegemine algusest peale: mida iga bioloog peaks teadma
kordusjärjestused, polümorfismid. Samuti teatud piirkonna andmete puudumine ja vead lugemites
mõjutavad kontiigide moodustamist.
Genoomide hindamine toimub enamasti skäffoldide ja kontiigide arvu alusel. Teatud piisav arv
pikemaid järjestusi on vajalik genoomi esindamiseks. Samuti kasutatakse nende järjestuste absoluutset
ja pikkust kogu genoomi suhtes.
Koostu kvaliteeti hindamiseks on enimlevinud N50 suurus, mida määratletakse kui kontiigi vähimat
pikkust, millest võrdsed või pikemad kontiigid katavad 50% kogu genoomsest järjestusest. Seega
laialdasemalt kasutusel olevad meetrikud hindavad koostuid kontiigide suuruse, mitte kontiigide
kvaliteedi ja täpsuse alusel, mis kajastaksid paremini koostu väärtust. Ebaõnnestunud koostute hulka
kuulub esialgne mantellooma genoom. Hilisem koostu laiendas N50 väärtust kümnekordselt ja
paljastas konserveerunud geene, mida varasemas koostus esindatud polnud