Lahust tuleb segada ning seejärel mõõta aeromeetriga lahuse tihedus. 6. Katse tulemused Mõõdetud tihedus / Sellest väiksem tihedus tabelis g/ Sellest suurem tihedus tabelis g/ Otsitav massiprotsent C% = 2,2% Massiprotsent, mis vastab tihedusele Massiprotsent, mis vastab tihedusele 7. Katseandmete töötlus ja analüüs Mõõdan kolvi massi ning seejärel lisan sinna 8,10 g liiva ja soola segu (SEGU B) Arvutan lahuse kontentratsiooni Arvutan lahustunud aine (NaCl) massi Leian NaCl sisalduse liiva ja soola segus: Leian katse suhtelise vea, kui NaCl sisaldus liiva ja soola segus on 70% 8. Järeldus 4 Katse ja arvutuste tulemusena sain NaCl sisalduseks liiva ja soola segus 68,85%. Õige vastus on aga 70 %. Katsel esineb süstemaatiline viga 1,6%. Selle tekkeks võib olla mitu põhjust:
aluselisteks ehk basoidseteks, ja amfoteerseteks kolloidideks. K. võivad esineda mullas kahes olekus : hõljuvas olekus ehk soolina ja sültja helbetaolise sadestisena ehk geelina. Et k. Kannavad elektrilaengut, siis osalevad nad aktiivselt mullas toimuvates füüsikalis-keemilistes protsessides. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontentratsiooni. Nende hulgalisest vahekorrast olenevalt on muld kas happeline, aluseline või leeliseline. Neutraalse reaktsiooni korral on H +- ja OH-ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. pHKCl näitajate järgi mullad on järgmised : < 3,5 - väga tugevasti happeline
annaabi.ee 
