Kultuuriteooria
olla teistmoodi tõlgendatud, et selle loogikaks oleks kollektiivsus. Alamklassidel on vaja
institutsioone, mille kaudu kunstiga suhelda.
Meil on olemas väljend, sõnad, tõlgendusoskus. Kultuur on midagi, mis annab kuju.
Tema kultuur on justkui suguluses diskursuse mõistega. Kultuur on viis arusaada, mis
maailmas me oleme. Kuidas mingitest asjadest rääkida jne.
“Culture is ordinary” – see on elust enesest lahutamatu. Pigem toonitab tavalist elu.
Teda huvitas kuidas kultuur toimib kontektide kaudu.
Strukturalism
Uurib kultuurinähtuste alust ja struktuurilist koostist. Saab kirjeldada struktuuri, aga mitte
väärtuslikke aspekte.
Saussure (S) loengute kogu “Üldkeeleteaduse kursus”
Eritab keeles kahte komponenti: tähistaja / tähistatu = märk . Tähistaja on näiteks sõna
kass ning see viitab tähistatule, kes on siis neljajalgne olend. Sõna viitab tähistatule ja
see, mis selle sõna järgi slime ette tekib on tähistatu. Tähistaja on tajutav materjaalselt.
annaabi.ee 
