Perekonna ökoloogia ja eetika loeng
Ülehooldamine ehk ülekaitsmine.
Tilk ja Rosental(1999): lapse väärkohtlemine jaguneb: kuritarvitamine,
hooletussejätmine või ülehooldamine.
Mõiste ajalugu: 1. Lähenemine- meditsiinilis-psühholoogiline- kitsas def keskendus
lapse füüsilisele väärkohtlemisele 2. Sotsioloogiline- rõhutatakse nii patoloogilisi
vanemaid kui ka ühiskonda 3. Legaalne – rõhk ohvri kahjul ja tõsistele juhtumitele
4. Tänapäevane interaktsiooniline mudel (Bronferbrenner)- põhineb kontekstuaalsel
teoorial , tuleb arvestada nii lapse, täiskasvanu kui ka keskkondlikke tingimusi,
keskne on selles keskkond.
Tänapäevased uurimused näitavad, et vanemate psühhopatoloogia ei esine nendes
peredes, kus toimub laste väärkohtlemine, üldpopulatsiooniga võrreldes
sagedamini.
Lapse väärkohtlemise def keskmeks jääb mitte ahistaja süü selle teo puhul, vaid
lapse hooldaja aktiivne või passiivne käitumine lapse suhtes, mis teeb lapsele
annaabi.ee 
