Piltlikult öeldes on tegemist tervikkujundi loomisega õigusest. Sellise tervikpildi kujundamine silmas pidades rahvuslikku õiguskorda peab toetuma ühelt poolt õiguskorra kui teatud terviku ja teiselt poolt selle tippakti, põhiseaduse ühtsuse ehk koherentsuse ideele. Õiguse teooria tunnetussaavutusi arvesse võttes tuleb tähelepanu juhtida kahele alusprintsiibile: esiteks kooskõlalisust tagavale põhimõttele ja teiseks kontekstilisuse põhimõttele. Põhiseadusest arusaamiseks tuleb neid aluspõhimõtteid kaasata nii, et ei tekiks vastuolusid põhiseaduse enda osade vahel (kooskõlalisus) ning et tekiks selgepiiriline ettekujutus põhiseaduse sätet puudutavast kohast põhiseaduse tekstis (kontekstilisus). Eelnevalt rõhutasime normatiivse kommunikatsiooni tähtsust õigusest arusaamisel. Põhiseadusest arusaamisel tuleb seepärast tähelepanelikult analüüsida põhiseaduse tõlgendusi,
3. Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamise metodoloogiast NB! PS põhimõtteid me juba teame, kuid neid on ka vaja sisustada. Selleks on alljärgnev metodoloogia. Kuna põhiseaduse aluspõhimõtetel on regulatiivne toime, nad on siduvad, siis pole nende leidmise vajaduses kahtlust. Alustada tuleks üldisest õigusteoreetilisest teadmisest (aluspõhimõtetest), et tervikpildi kujundamiseks on vaja arvestada esiteks kooskõlalisust tagava aluspõhimõttega ja teiseks kontekstilisuse põhimõttega. Jätkata tuleb meetodiotsinguga, kus tulemuslikum tundub olevat väärtusjurisprudentsiga seotud meetodite kasutamine. Kuna põhiseaduse aluspõhimõtted on väärtuskategooria, siis väärtusjurisprudentsi vahendite abil saab ja tulebki neid väärtusmastaape konkretiseerida. Nii konstrueeritakse põhiseaduse aluspõhimõtete kataloog. Kuid see ei saa olla suletud kataloog. Väärtusjurisprudentsi kasutamine ise räägib igasuguse suletuse vastu
annaabi.ee 
