Kultuuridevaheline kommunikatsioon
seisneb suuresti selles, kuidas püütakse formaliseerida keele ja konteksti koosmõju
1. Lokutsioon lause nii, nagu seda öeldakse. Lokutsioon kannab lause tähendust (=
semantiline representatsioon = loogiline vorm). Rikastatud (enriched) lokutsioon on
aluseks
2. propositioonile=väitele (mis võib olla vale või õige) Propositsioon on aluseks.
3. illokutsioonile, mis kannab kõneleja tähendust.
Ka kõneleja tähenduseni jõutakse kontekstiabil. Kultuuriti (aga ka kultuurisiseselt) erineb
näiteks see, kui kaudselt või otseselt kõneleja oma kavatsust väljendab. Deborah Tanneni
näited autori enda sõnul seotud eelkõige erinevustega kaudsuses/indirektsuses.
Kultuuri mõiste ja olemus
Kultuuri definatsioone:
- Matthew Arnold (1822-1888):
- `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud'
- Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917):
- `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst,