EESTI KEELE TEKKIMINE JA ISEÄRASUSED
süsteemi. Näiteks õ ei sobitu hästi süsteemi ning tema suhted teiste vokaalidega tekitavad
hääldusprobleeme. Väga ebaühtlane on ka vokaalide esinemissagedus: ö kogusagedus on a omad
vähemalt 30 korda madalam. (Hint 2002: 29-30)
Veel rohkem on eesti keeles diftonge: teisevältelisena võib esineda kuni 19 diftongi, kolmandas
vältes koguni 27 diftongi. Kui võtta veel arvesse, et ka vokaalid esinevad pikkadena ja
ülipikkadena, teises ja kolmandas vältes, siis saabki kontateerida fakti, et eesti keel on väga erilise
helisusega ja kõlavusega. (Hint 2002: 30-31)
Üheks konsonantide süsteemi iseärasuseks on š puudumine eesti rahvakeeles. Sellegi poolest pole
eesti keele konsonantide süsteem vaene: kokku 17, mis on üsna keskmine. See teistes keeltes vähem
esinenud nähtus võimaldab eesti keeles palatalisatsiooni. See on tekkinud eesti keelde sisemise
arengu tulemusena. (Hint 2002: 31-32)