Ida-Virumaa rahvakultuur
haarab enda alla Virumaa kogu idaosa Soome lahest kuni Peipsi põhjapiirini ja millel on
rohkeid ühisjooni põhjaeesti idamurdega, eeskätt sealse vana Kodavere murrakuga. Enamasti
on mõlemale murdele ühised keelendid esinemas ka vadja keeles, mis osutab kõnealuste
murrete põlistele tihedatele kontaktidele.
Muistne Virumaa oli üks eesti rahvuskultuuri hälle, millel on olnud määrav osa eestlaste
etnogeneesis, eesti rahva ja keele kujunemises. Virumaa moodustas omamoodi kontakttsooni
eesti hõimude ning teiste läänemeresoome hõimude vahel.
Arvukad ühisjooned kirderannikumurde ning põhja- ja idapoolsete läänemeresoome keelte
häälikulises ja grammatilises struktuuris on tunnistuseks nende hõimukeelte ajaloolistes
kokkukuuluvusest. Vanale ühisele aluspõhjale on sajandeid kestnud tiheda läbikäimise
tulemusena ladestunud soome poolt, Ida-Virumaal ka vadja-isuri poolt, üha uusi laenukihte ja