Teatud väljatugevuse saavutamisel see praktiliselt lakkab-On tekkinud tõkkekiht.20.pn-siirdele rakendatud päripinge korral n-pooljuhis elektronid ja p-pooljuhis augud liikuma kontaktpinna poole.Tõkkekihti jõudnud elektronid "täidavad" augud ja vastupidi.Tõkkekiht kaob.21.Pn-siirdele rakendatud vastupinge korral hakkavad valise välja mõjul n-pooljuhis elektronid ja p- pooljuhis augud liikuma kontaktpinnast kaugemale .Tõkkekihi paksus suureneb.Lubatud tsoon-on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum,millele vastavad energiad on elektronidele lubatud.Keelutsoon-On energiatsoonn,millele vastavad energiavahemikud on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud.Valents tsoon-on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon.Juhtivus tsoon- on valentstsoonile järgnev
166. Mida iseloomustab laastu tekstuurinurk? Laastu tekstuurinurk iseloomustab laastu tekstuuri orientatsiooni nihkepinna suhtes. 167. Mis on teriku liideste kontaktitingimuste eripäraks? 1. suured surved ja kontakttemperatuurid; 2. terik kontakteerub pidevalt uueneva laastu ja töödeldava tooriku pindadega, mis on oma tekkemomendil juveniilsed 3. tegelik kontaktpind on oluliselt suurem (orienteerivalt 2 - 3 suurusjärgu võrra) masina detailide vahelisest tegelikust kontaktpinnast. 168. Millal tekib teriku kasvaja? Teriku kasvaja tekib madalal lõikekiirusel (30-50 m/min). Saavutades max oleku 300 kraadi juures ning kadudes peaaegu täielikult 600 kraadi juures. 169. Millistel temperatuuridel teriku kasvaja taandub? Teriku kasvaja taandub 600 kraadi juures. 170. Miks teriku kasvaja on halb? Halb sellepärast sest vähendab töötlemistäpsust. 171. Miks teriku kasvaja on hea? Täites teatud määral teriku rolli vähendab ta teriku kulumist. 172