· Suur töökindlus Peakontaktid mis lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvat nimivoolu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Kontaktorid kulumiskindluse järgi: · 1. Kuni 30 lülitust tunnis, mehaaniliselt 25 milj tsüklit · 2. Kuni 150 lülitust tunnis 1,2 milj tsüklit · 3. Kuni 600 lülitust tunnis 5 milj tsüklit · 4. Kuni 1200 lülitust tunnis 10 milj tsüklit Alalisvoolukontaktidel ja suurema võimaluse korral ka vahelduvvoolu kontaktoritel on kaarekusutusseade. Elektromagneetliline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida- lülitada sisse ja välja. Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse. St, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktor on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks. Niisuguse kontaktori elektomagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised.
tasakaalu vooluni Ia,st ja sellega on käivitusprotsess lõppenud. Asünkroonmootori käivitusprotsess erineb alalisvoolumootori käivitusprotsessist selle poolest, et käivituse alguses rakenduvad korraga mõlemad kiirendusreleed ja peale kiirenduskontaktori KM2 rakendumist ei toimu kiirendusrelee KA2 teistkordset rakendumist. Käivitusskeemi töö korrektsus sõltub kiirenduskontaktorite ja releede omarakendus- aegade vahekorrast releede omarakendusajad peavad olema väiksemad kui kontaktoritel. Harilikult on see tingimus täidetud, sest tänu releede liikuvate osade väiksemale massile on nende omarakendumisaeg umbes 3...5 korda väiksem kui kontaktoritel. Joonis 1.7 1.3.2. Käivitamise tüüpsõlm sõltuvalt elektromotoorjõust. Selline juhtimispõhimõte on edukalt kasutatav alalisvoolumootori käivitamisel ja vastavat tüüpsõlme on kujutatud joonisel 1.8. Käivitamine algab liinikontaktori KM sulguva peakontakti sulgumisega, mille
annaabi.ee 
