kordieriit, pürokseenid jn. Madala moondeastme sarvkivides on porfüroblastid sageli suletismineraalide (näit. vilgud, kvarts) rikkad. Sarvkivide detailsem nimetamine toimub sageli enamlevinud vôi porfüroblaste moodustavate mineraalide järgi; näiteks epidoot-, andalusiit-, pürokseensarvkivi jne. Skarnid tekivad magmamasside kontaktil karbonaatkivimitega, mille tulemusena tekivad valdavalt Ca-, Mg- ja Fe-silikaadid. Greisen on kontaktmoonde kivim, mis tekib graniitide metasomatoosil. Purustus e. kataklastilisel metmorfismil nii liistakulised (klivaa'zistunud, kildastunud) kivimid kui ka rohkem vôi vähem kildudest koosnevad tektoonilised hôôrdebret'sad. Äärmuslikul, väga intensiivsel kivimite peeneks jahvatamisel vôivad moodustuda ka enamasti peitkristalsed, paakunud, sageli kihilised kivimpuru massid - müloniidid. Purustusprotsessides uudismineraale ei teki, küll aga setib sageli
Moondekivimites jälgitavaid struktuure võib jagada kolme rühma: mineraalide ümberkristalliseerumis- ( kristalloblastilised), purustus- (kataklastilised) ja säilunud (reliktsed) struktuurid. (1) Enamikes moondekivimites saab mineraalide esinemisviisi iseloomustada mingi ümberkristalliseerumisstruktuurina: võrdteralise, eriteralise, teralise, lehelise või tulbalise struktuurina. Kildudest koosnevat kivimit iseloomustab bretsaline, peeneks jahvatatud massi aga tsementstruktuur. Kontaktmoonde kivimitele on väga iseloomulik sarvkivistruktuur. (1) Moondekivimites on väga iseloomulik mineraalide orienteeritud levik. Nii moodustunud direktiivsetest tekstuuridest on sagedasim paraleeltasapinnaline tekstuur. Kõrge astme moondekivimeis moodustab tumedate-heledate mineraalide vöödiline vaheldumine gneisilise e vöödilise tekstuuri (Joonis 9). (1) Kurrutusprotsessides lähevad kõik nimetatud paralleeltasapinnalise tekstuuri variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks
annaabi.ee 
