Skisoidsel isikul on põhiimpulsside seisukohalt ülitugev
ulatudes lakkamatustumbusust ja kõige haiglaslikust seostamisest omaisikuga tõeliselt
hullumeelsete pettekujutluste ja petlike tajudeni, milles sisemine ja välimine segi aetakse.
Täis umusku ning tagant tõugatuna kindlustunde puudumisest arendab skisoidne isik endas selle
tunde nimel eriti selliseid funktsioone ja võimeid, millest võib loota, et need tulevad kasuks
maailmas orienteerumisel; meelelist tunnetust, intellekti, teadvust, mõistust. Kindlusetus võib
olla nii lõdva kontaktipuudus kui ka selle tagajärg. Kuna ebakindlust tekitab eriti kõik tunnetega
seonduv, siis püüdleb skisoidne isik tunnetesteraldiseisva ,,puhta" mõtlemise poole. skisoidne
isik eelistabtegeleda täppisteadustega, mis annavad talle kindlustunnet ja tagavad eraldatuse
subjektiivsetest seikadest. Isiksuse tundeelu areng jääb ratsionaalsete külgede arendamisest
tunduvalt maha, sest selleks oleks vaja partnerit, suhtlust emotsioonide tasandil. Sageli