Sõduriõpik
Erinevad üksused võivad
kasutada üksuse ülesandest lähtuvalt lisa käemärke.
Antud materjali tegemisel on kasutatud Valdo Veski
poolt ja leitnant Arti Levandi juhendamisel sooritatud 6.
põhikursuse lõputöö "Käemärkide alane väljaõpe
kaitseväes."
Käemärke kasutatakse:
· kui vahemaad on pikad (nt rännakul);
· kui on vaja tegutseda vaikselt (nt patrull, varitsus
jne);
· kui müra tõttu on sõnaline käskimine raske;
· muudel juhtudel, kui on võimalik kontaktioht
vaenlasega.
Tähelepanu saamiseks on neli võimalikku moodust:
· üks tugev vile (ainult lahinguolukorras);
· sõrmenips;
· koputus sõrmenukkidega vastu püssipära;
· vaikne vile.
Käemärkide andmisel tuleb arvestada, et:
· käemärki antakse alati selle käega, milles pole
relva;
· relv on alati suunatud vastase poole;
· võimalusel ei tohiks kasutada sõrmekombi-
natsioone (labakindad).
Nähes käemärki on sõduri ülesandeks: