tuumorsuppressorites on omakorda mutatsioon, mis viib alles siis kasvaja tekkeni. Vähk – onkogeenid on üleekspresseeritud; samas rakus on tuumorsuppressorid muteerunud ning kiirelt paljunevad rakud hakkavad liikuma – siis on tegemist pahaloomulise kasvajaga. Erinevad mutatsioonid annavad kokku vähi. Kontaktinhibitsioon – rakud tunnetavad üksteist ning kontaktis olles enam ei jagune. Kasvajates kontaktinhibitsiooni mehhanism kaob. Radioaktiivne kiirgus ja kemikaalid tekitavad palju mutatsioone, mis takistavad rakkude jagunemist, kuid mõjutavad sealjuures kõiki jagunevaid rakke – rakutsükli blokeerimine -> iga konkreetse vähivormi puhul on vaja spetsiifilisi ravimeid. Apoptoos – kontrollitud rakusurm. Rakukest – põhjus miks loomadel on kasvajad aga taimedel pole. Loomadel see puudub.
Sarkoomid – vähid, mis tekivad sidekoest või lihaskoest Leukeemiad ja lümfoomid – vähid, mis tekivad valgetest vererakkudest või nende eellastest Närvisüsteemi rakkudest pärit kasvajad Kasvajarakkude klonaalne evolutsioon. Mutatsiooni tagajärjel suureneb mingi ühe raku jagunemisvõime või väheneb tõenäosus tema surmaks. Selliste rakkude järglased annavad kasvajarakkude klooni, mis on altimad uute mutatsioonide tekkeks. Kontaktinhibitsiooni puudumine vähirakkudel. Normaalsete rakkude puhul peatub rakujagunemine kui kogu tassi pind on rakkudega ühtlaselt kaetud, vähirakud jätkavad aga kasvamist, tungides üksteise peale (kontaktinhibitsiooni puudumine). On tekkinud transformeerunud rakud. Glükoosi omastamise ja suhkru ainevahetuse muutumine vähirakkudes, Warburgi effekt Intensiivne ja kiire glükolüüs viiakse läbi anaeroobselt (kuna kiirem varaint), tekib palju laktaati
annaabi.ee 
