Kuulmispuudega lapsed
vastutust ja kannatlikkust kõigilt, kes keele õpetamisega tegelevad.
Kurtidel lastel võib olla raske suhtlema õppida. Ent viipekeele, kuuldeaparaatide ja
huultelt lugemisel abil võivad kuulmispuudega lapsed niisama hästi suhtlema õppida
kui teisedki. Alates varajasest lapsepõlvest peaks kuulmispuudega laps saama olla
koos samaealiste kuuljatega, sest kui laps saab julgustust ja toetust, võib ta
kuuljatega koos olles tunda end turvaliselt ning nii suureneb tema eneseusk. See
pehmendab kontakteerumisraskusi ja kõrvaldab vastastikused eelarvamused. Et
koosolemine oleks parem, peaksid kuuljad lapsed õppima ära viipekeele. Viipekeele
peaksid kindlasti ära õppima ka kuuljad vanemad, kelle peres kuulmispuudega laps
kasvab. Kuulmispuudega laps peab normaalse kuulmisega inimestest rohkem
keskenduma ja tunduvalt rohkem psüühilist energiat kulutama, et saada teadmisi ja
oskusi. Seeõttu on kuulmispuudega olla mitmes mõttes väsitav ja psüühiliselt kurnav.