"konsunandid" - 1 õppematerjal

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

(tunnustetabel) Fonoloogiliste tunnuste tähtis kasutusala on loomulike klasside väljendamine (häälikusegmentide klassid, mille liikmed on keele teistest häälikutest ühemõtteliselt eristatavad vähemate tunnuste abil kui on vaja klassi üksiksegmentide ammendavaks kirjeldamiseks). Eesti keeles on loomulikeks klassideks: vokaalid, eesvokaalid, labidaalsed eesvokaalid, klusiilid, nasaalsed konsunandid, helilised konsonandid, alveolaarsed konsunandid, obstruendid. Mida avatum on kõnetrakt, seda sonoorsem e kõlavam on moodustatav häälik. 15. Foneemi olemus, foneemisüsteemid. Foneem on suhteliselt abstraktne häälikusüsteemi üksust tähistav üldmõiste, mis realiseerub kõnes varieeruval kujul. Seda tõestavad täiendav jaotumine ja vaba vaheldus. Foneemide seletamisel on levinud kaks tradistiooni: foneemid häälikuperedena ja foneemid funktsionaalsete üksustena.