palju õigusi ja privileege, näiteks 99% Eesti ettevõtetes tegutsevatest usaldusisikutest on ametiühingute valitud. Kuid valitsus kavandab uut eelnõu, mis kärbib ametiühingute õigusi tunduvalt. Valitsuse eelnõu: vähendab töötajate õigusi ja võimalusi ise otsustada oma esindajate üle töötajaid esindaks informeerimisel ja konsulteerimisel vaid üks usaldusisik, sisuliselt jätab ametiühingud ilma õigusest esindada töötajaid osaledes informeerimises ja konsulteerimises töökohtadel; kaugema eesmärgiga soovib tõrjuda ametiühingud välja töökohtadelt; ei lisa midagi töötajate usaldusisikute õigustele; ei loo tingimusi, mis on hädavajalikud efektiivseks dialoogiks tööandjaga töökohal; nõuab informeerimise ja konsulteerimise protseduuris osalevalt usaldusisikult formaalset volitust esindada kõiki töötajaid; eelistab läbivalt töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisikut ametiühingu usaldusisikule, luues tingimused
konsultant ja konsulteeritav töötavad välja strateegia kolmanda osapoole ehk kliendi abistamiseks. Võrdsusele suunatud suhe, pole direktiivsust, fookuses võib olla kolmanda isiku probleem, töö tulemusena laheneb kliendi probleem ja paraneb konsulteeritava oskus probleeme lahendada. Konsulteerimine pole psühholoogiline nõustamine. Informatsiooni jagamine senimainituga võrreldes kõige üldisem, pidevalt aset leidev suhtlemisprotsessi osa. See sisaldub nii nõuande andmises, konsulteerimises, õpetamises jne. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini & Wedding, 2000). Psühhoteraapia on tervisehäiretega isiku sihipärase mõjutamise protses, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele ( Corsini & Wedding, 2000). Peamine erinevus selles, et nõustamine tegeleb teadvustatud vaimse seisund. Psühhoteraapia tegeleb ka mitteteadvustatud protsessidega.