end nendega kurssi jõuab viia. Aga venekeelset riigitelevisiooni võib ootama jäädagi. Tänaseni pole mina märganud küll ühtegi valitsuspoolset reaalset sammu, mis laseks järeldada, et pronksiööst on midagi positiivset õpitud. Samuti ei ole kuulda ühestki sisulisest analüüsist, mille põhjal saaks plaanida ühiskondliku lõhe leevendamiseks nii vajalikke tegevusi. Kui mitte arvestada järjekordset, rahvastikuministri büroo ja selle poolt palgatud konsultatsioonifirmade grupi koostatud intergratsiooniprogrammi (mis on täpselt sama mittemidagiütlev nagu kõik eelmised, toimimatud), pole riigil ette näidata mingeid kaante vahele köidetud pabereid, mis võiksid olukorra parandamise suhtes lootust anda. Ja miks peakski? Muulaste integreerimine ohustab väikese rahvusriigi kuvandit. Rahvusromantika ei vaata võõraste peale ülemäära romantiliselt. Hirm oma eksistentsi jätkumise pärast on suurem kui valmidus muutuda.
Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent Kartell • Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) • Kartellikokkulepped kui konkurentsi kahjustavad kokkulepped on konkurentsiseadusega keelatud nii Eestis kui ka EL tervikuna Kartell 2009. aastal jõudis kohtusse viis kartellikokkulepet (KarS § 400) käsitlevat kriminaalasja • konsultatsioonifirmade kokkulepe maakonna arengukava koostamise riigihankel (0,6 mln krooni) • teede-ehitusettevõtete kokkulepe teedeehituse riigihankel (108 mln krooni) • tänavapuhastusettevõtete kokkulepe teedehoolduse riigihankel (50 mln krooni) • rehvide taaskasutusega seotud, kolmandaid turuosalisi kahjustavad kokkulepped (kokku 55 lepet ) • Liviko hinnakokkulepe konkurendiga alkoholi jaekaubanduslikes miinimumhindades • 2011
annaabi.ee 
