maagaas, rauamaak, plii, tsink, kuld, tina, lubjakivi, sool, savi, kriit, potas (kaaliumkarbonaat), liiv. Loodusvarade rohkus, asend peamiste kaubateede läheduses, ümbritsetus veekogudest ning sademeterohke kliima võimaldavad Suurbritannial olla üks maailma juhtivaid majandusriike ning üks tähtsaimatest finantskeskustest. Naaberriigid on Iirimaa (ainus riik, millega Suurbritannial on maismaapiir), Prantsusmaa, Belgia, Holland, Saksamaa, Norra, Taani. Suurbritannial on konsulaate ja saatkondasid kõikides naaberriikides. Naaberriikidega toimub ka tihe majanduslik ning poliitiline suhtlemine. 19. sajandil ja 20.sajandi algul oli Suurbritannia maailmas võimupositsioonilt tähtsaim poliitiline ja majanduslik jõud. Maailmasõjad ja dekolonisatsioon aga vähendasid Suurbritannia mõjuvõimu. Sellegipoolest on Suurbritannia ka tänapäeval üks maailma juhtivaid riike ning kuulub sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu ÜRO ja EL. Suurbritannia on ka G7,
peaaaegu võrdne välisministri abiga, pidi olema erapooletu. Välisminiteeriumi alluvuses tegutsestid ka Eesti saatkonnad: Riia, Kaunas, Varssavi, Berliin, Rooma, Pariis, London, Stockholm, Helsingi ja Moskva. 1920. aastate alguses lühikest aega saatkond ka Washingtonis. Eesti saadikud oli enamasti akrediteeritud mitmesse riiki: Eesti saadiku Berliinis oli akrediteeritud ka Viini, Sveitsi jne. Üldiselt saatkondade avamisega oldi ettevaatlikud, pigem eelistati avada konsulaate. Võimaluse korral määrati konsuliks mõni kohalik ärimees aukonsulina. Saatkondade ja konsulaatide tähtsus oli suuremgi kui see on tänapäeval. Tol ajal toimus riigivisiite vähe: esimese riigivisiidi tegi Päts 1922. aastal Soome, 3 aastat hiljem Jüri Jaakson sõitis Riiga, 1928. Jaan Tõnisson visiteeris Stockholmi Rootsi kuninga 70. sünnipäeva puhul. 1930 Otto Strandman Varssavis. 1931. ja 1933 Päts ja Tõnisson Helsingis. Rohkem riigivisiite vabariiklikul perioodil ei toimunud
annaabi.ee 
