riikidevahelisi konsulaarsuhteid. Kitsamas mõistes saab konsulaarõiguse jagada aktiivseks ja passiivseks konsulaarõiguseks. Kitsamas mõistes tähendab see rahvusvahelist võimet lähetada konsuleid (aktiivne õigus) ja neid vastu võtta (passiivne õigus). Konsulaarasutus on konsulaarfunktsioone täitev asutus, mille rajamiseks vastuvõtjariigi territooriumil on vajalik viimase nõusolek. Kahe riigi vahel lepitakse kokku nende asukoht, klassifikatsioon ja konsulaarpiirkond. Konsulaarasutusteks on peakonsulaat, konsulaat, asekonsulaat ja konsulaaragentuur. Konsulaarasutuse funktsioonid on mitmekesisemad kui diplomaatilistel esindustel. Mõned funktsioonid samas kattuvad, näiteks lähetajariigi ja tema kodanike huvide kaitsmine, vastuvõtjariigi tingimuste ja arengu jälgimine ning nendest aruandmine ning sõbralike suhete edendamine ning majandus-, kultuuri- ja teadussuhete arendamine. Näidetena võib veel tuua: