§74. Mootorsõiduki ja trammi juht peab tundma esmaabivõtteid, abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud, abitus seisundis olevat inimest ning kohale kutsuma kiirabi (päästeteenistuse). Ainult erandjuhul, kui kiirabi (päästeteenistust) ei ole võimalik kohale kutsuda ja transportimine pole kannatanule ohtlik, tohib teda haiglasse saata teise sõidukiga või viia sinna oma sõidukiga. §75. Juht, kelle mootorsõiduk kuulub juriidilisele isikule (välja arvatud diplomaatiline esindus, konsulaarasutus või rahvusvaheline organisatsioon) ega ole eriotstarbeline, peab edasilükkamatul juhul minema oma sõidukiga politsei kasutusse sõiduks sündmuskohale või loodusõnnetuse piirkonda ning vältimatu arstiabi vajaja toimetamiseks haiglasse või õiguserikkuja toimetamiseks politseisse. §76. Juht ei tohi olla: 1) joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest
3. väljaspool diplomaadi ametialaseid funktsioone aset leidnud professionaalse või kaubandusliku tegevusega seotud küsimused. Konsulaarõigus Konsulaarõigus laiemas mõistes on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi konsulaarsuhteid. Kitsamas mõistes saab konsulaarõiguse jagada aktiivseks ja passiivseks konsulaarõiguseks. Kitsamas mõistes tähendab see rahvusvahelist võimet lähetada konsuleid (aktiivne õigus) ja neid vastu võtta (passiivne õigus). Konsulaarasutus on konsulaarfunktsioone täitev asutus, mille rajamiseks vastuvõtjariigi territooriumil on vajalik viimase nõusolek. Kahe riigi vahel lepitakse kokku nende asukoht, klassifikatsioon ja konsulaarpiirkond. Konsulaarasutusteks on peakonsulaat, konsulaat, asekonsulaat ja konsulaaragentuur. Konsulaarasutuse funktsioonid on mitmekesisemad kui diplomaatilistel esindustel. Mõned funktsioonid samas kattuvad, näiteks lähetajariigi ja tema kodanike huvide kaitsmine,
annaabi.ee 
