asustamata Püha Helena saarele. 1821. aastal suri Napoleon sellel saarel. 1840. aastal toodi ta surnukeha Pariisi, kus see pandi Pariisi I nvaliidide kirikusse sarkofaagi. Napoleonit ja tema vägesid saatis edu Majandussõjas Inglismaa vastu, Tilsiti rahu sõlmimisel ja teistes väiksemates sõdades. Ning kaotusega tuli leppida Suure Armee hävingul, Meresõjas ja Rahvastelahingus. Napoleon Bonaparte osa ajaloos on väga tähtis. Tänu tema valitsemisele sai konsulaadist keisririik, ning ta võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi," mis võrdsustas kõik inimesed seaduse ees, sätestas eraomanduse puutumatuse ja kiriku lahutamise riigist. Ta lõi Reini Liidu, mis oli vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Enne sõdasid kutsus Bonaparte alati kokku suure armee, mis suutis alistada enamiku sõdadest. Prantsusmaa, eesotsas Napoleoni ja tema vägedega oli võimsaim riik Euroopas. Prantsuse revolutsiooni ja
Legendi järgi ,,saatis senat Kreekasse" kolm inimest, kes pidid õppima seadusandliku võimu ,,Soloni" käest õigusteadust. Saadud teadmiste põhjal loodi Roomas kaheteistkümne tahvli seadused. Ajaloolaste väitel ei pea see legend paika ning kaheteistkümne tahvli seadus põhineb peamiselt põlisel rooma tavaõigusel (Mousourakis 2007, lk 24) Ajaloolaste hinnangul loodi esimesed kümme tahvlit 451 eKr ,,Consulari Imperio Legibus Scribundis" poolt, kuhu kuulus kümme meest konsulaadist, kellel oli seadusandlik võim. 450. aastal eKr moodustati uus grupp inimesi, kelle hulgas oli ka ,,plebeisid" ning kes lisasid eelmisele kümnele tahvlile juurde kaks. (Mousourakis, lk 25) Kaheteistkümne tahvli loomine tähistas Rooma ,,vabariigi algust" ning uusi seadusi võeti vastu rahvakoosolekutel (Ilus 2007, lk 32). Tahvlid püsisid vankumatult kuni 390 eKr ning siis hävitati need Gallide invasiooni käigus (Mousourakis 2007, lk 24). Allika sisuline analüüs
annaabi.ee 
