Demokraatia referaat
1940 liidendati Eesti koos Läti ja Leeduga
vägivaldselt Nõukogude Liidu koosseisu vastvalt II maailmasõja eel sõlmitud Saksa –
Nõukogude salapaktile. Järmisel aastal asendasid NSVLi okupante Saksa okupandid.
(Maailma riigid. (2006). Tallinn: KirjastusVarrak).
Eestlased seisid tugevasti nõukogude võimu vastu ja pärast kommunismi
kokkuvarisemist Ida- Euroopas kuulutasid 1990 end iseseisvaks. 1992 võeti vastu uus
põhiseadus, mis arendas edasi 1920a konstutsuooni demokraatlikku vaimu. ``Nõrk``
president esindab Eestit rahvusvahelisel areenil, määrab ametisse diplomaadid ja
nimetab peaministri. President võib algatada seadusi ja panna neile veto, paluda
Riigikohtul kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele, saata parlamet pärast
umbusaldushääletust laiali ning anda välja seaduse jõuga dekreete juhul, kui
parlament ei ole võimeline tegutsema. Samas tasakaalustab seda asjaolu, et presidendi
valib parlament