Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe. Nt: jõelähtme, Muuksi. Eliit töötles metalli, elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega. e) Eelrooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr : Raua kasutusele tulek. Vanmim raudese – naaskel – teada Irust. Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed. Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad, kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted. f) Rooma rauaaeg 50 – 450 pKr: Asustus tiheneb, hakatakse harima raskemini haritavaid muldasid, millest varem jagu ei saadud. Tüüpilised
kergevaevaga ja hästi kindlustatud. Eraldisesisvad mäekünkad (mägilinnused) puidust kaitserajatised. Neemikute peale, nt Toolse linnus. Voore peale Ringvalllinnused, nt Kuusalu Pajulinn (soisel pinnal) Keskmisel rauaajal linnuse ees asula. Linnused rajati, sest: 1. kohapeal vastuolud ülikute vahel 2. välised vastased Kalmistute osas erinevused. 1. Vanade tarandkalmete kasutamine aga uusi ei tehtud. 2. Kangurkalme kividest rajatud aga ilma mingi konstruktsioonita, korrapäratu aga enam vähem ümara põhiplaaniga. 3. Kivivarekalme kivide kuhjatis, mis on hõredam kui kangurkalme, üksik leide ja luid võib leida kivide vahelt. Hõre on kuna mõningad luud, esemed põletati koha peal ja selleks oli vaja palju puid ja kuumust. Mõned kalmed väga rikkalite panustega, nt Proosa kalme. Kullaga kaetud nööbid ehk agraff nööbid. Palju haruldasi leide. Kullast rikkalike kaunistustega naastud