Raskmetallid, tihedus üle 7,8 Mg/m3 (Pb, Cu, Ni, W) Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, sulamistemp kuni 327 oC (Pb, Sn) Kesksulavad, sulamistemp 327-1539 oC (Al, Mg, Cu, Ni) Rasksulavad, sulamistemp üle 1539 oC (Cr, Ti, W) Alumiinium ja alumiinumisulamid Al – kesksulav (659 oC), kergmetall (tihedus 2,7Mg/m3), kuubilise tahkkeske kristallvõrega (K12). Konstruktsioonimaterjalides legeerelemntideks (Cu, Mn, Si, Mg, Zn). Toodete valmistamise mooduse järgi Al sulamid jaotatakse: 1. Deformeeritavad e survetöödeldavad sulamid (valtsmetalli kujul) 2. Valusulamid (valanditena) Termotöödelduvuse põhjal: 1. Termotöödeldavad sulamid 2. Mittetermotöödeldavad sulamid – kõvadust ja tugevust saab suurendada kalestumisega. Vanandamine – karastamisele järgnev seisutamine. Al valusulamid: 1
Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdnetoote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist. Pidevarmeerimist kasutatakse konstruktsioonimaterjalides, mis töötavad normaaltemperatuuril, diskreetest armeerimist hapra (keraamilise) maatriksi sitkuse tõstmiseks. Maatriks on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse: metallmaatriksiga (MMKM), plastmaatriksiga (PMKM), keraamilise maatriksiga (KMKM), süsinikmaatriksiga (SMKM). 6. Tehnokeraamika: üldised eelised ja puudused.
magneesiumoksiid ja/või hüdroksiid. Lubjakivi kuumutamisel muutub see kustutamata lubjaks, mis muudetakse kustutatud lubjaks vee lisamisega. Kustutatud lupja kasutatakse ehitustööstuses lubjapiimana või muul kujul mördi- ja krohvisegudes, värvides jms. Ehituses kasutatav kustutatud lubi reageerib ajapikku õhus leiduva süsihappegaasiga ning muutub kõvaks ja vastupidavaks (taastab esialgse kuju) teisi kivimeid siduvaks kaltsiumkarbonaadiks ehk kaltsiidiks Ehituslubi- Tsiviilehituses, konstruktsioonimaterjalides ja muudes ehitusrakendustes kasutatavad lubjaproduktid, mis jagunevad peamiselt õhklubjaks ja hüdrauliliseks lubjaks. Õhklubi- Lubi, mis seob õhust süsihappegaasi ja kõvastub selle toimel. Õhklubjal ei ole hüdraulilisi omadusi. Õhklubi jaguneb kaltsiumiliseks lubjaks (CL) ja dolomiitseks lubjaks (DL). Õhklupja kasutatakse tsiviilehituses ja ehituskonstruktsioonides kasutatavate materjalide ettevalmistamisel.