24 bitti, kasutades 32 bitti vaid kõrgema kvaliteediastme saavutamiseks. 1970-ndate lõpus, 1980-ndate alguses oli suhteliselt lihtne ehitada oma süntesaator. Jooniseid publitseeriti elektroonikaharrastajate ajakirjades näiteks Elektori poolt avaldatud formantmoodulsüntesaator DIY, mis oli Moogi süsteemi klooniks nind toodeti terveid konstruktoreid, näiteks firmade Paia USA ning Maplin Electronics UK poolt. Kuigi tihti oli nende konstruktsiooniideed üle võetud algselt harrastajate poolt konstrueeritud süntesaatoritelt. Näiteks Maplin 5600 oli tegelikult austraalia teadlase Trevor Marshall'i looming. Akustilist heli füüsikaliselt modelleerivad süntesaatorid 1980-ndate lõpus hakati tootma süntesaatoreid, mille tööpõhimõtteks oli akustilise heli füüsikaline modelleerimine. 1989, innustatuna sagedusmodulatsiooni patendi kasutamise edukusest, allkirjastas Yamaha Stanfordi Ülikooliga lepingu arendada ühiselt digitaalset
kõrgema kvaliteediastme saavutamiseks. 1970-ndate lõpus, 1980-ndate alguses oli suhteliselt lihtne ehitada oma süntesaator. Jooniseid publitseeriti elektroonikaharrastajate ajakirjades (näiteks Elektori poolt avaldatud formantmoodulsüntesaator DIY, mis oli Moogi süsteemi klooniks) nind toodeti terveid konstruktoreid, näiteks firmade Paia (USA) ning Maplin Electronics (UK) poolt. Kuigi tihti oli nende konstruktsiooniideed üle võetud algselt harrastajate poolt konstrueeritud süntesaatoritelt. Näiteks Maplin 5600 oli tegelikult austraalia teadlase Trevor Marshall'i looming. Mikroprotsessori poolt kontrollitavad ja polüfoonilised analoogsüntesaatorid 1970-ndate alguses ilmusid turule esimesed mikroprotsessorid, mis olid kallid ja keerulised kasutada. 1976 ilmusid esimesed tõelised polüfoonilised süntesaatorid nagu Moogi "Polymoog", "Yamaha CS-80" ja " Oberheim Four-Voice"
annaabi.ee 
