tugine liikmeskonnale, kuid kus on koondatud vara mingisuguseks eesmärgiks (nt. Haigekassa, sihtasutused). Üks suuremaid raskusi juriidilise isiku ühtse mõiste määratlemisel ongi see, kuidas leida mingisugune ühine nimetaja neile korporatsiooni-tüüpi ja asutuse-tüüpi juriidilistele isikutele. Neli peamist teooriat juriidilise isiku kohta: 1) Fiktsiooniteooria - Savigny poolt esitatatud; juriidilist isikut tegelikkuses pole, see on vaid juriidiline konstruktsion / fiktsioon. Põhimõtteliselt on õige väide tõesti, et juriidiline isik on juriidiline konstruktsioon, kuid pole õige öelda, et teda pole olemas - teda pole küll inimese kujul, kuid on olemas organisatsiooni kujul 2) Sihtvara teooria juriidilise isiku olemuseks ongi mingi vara koondamine ja mingisugustel eesmärkidel kasutamine ja see on tema olemuses tähtsaim. Paljude juriidiliste isikute puhul see ongi nii (nt
tugine liikmeskonnale, kuid kus on koondatud vara mingisuguseks eesmärgiks (nt. Haigekassa, sihtasutused). Üks suuremaid raskusi juriidilise isiku ühtse mõiste määratlemisel ongi see, kuidas leida mingisugune ühine nimetaja neile korporatsiooni-tüüpi ja asutuse-tüüpi juriidilistele isikutele. Neli peamist teooriat juriidilise isiku kohta: 1) Fiktsiooniteooria - Savigny poolt esitatatud; juriidilist isikut tegelikkuses pole, see on vaid juriidiline konstruktsion / fiktsioon. Põhimõtteliselt on õige väide tõesti, et juriidiline isik on juriidiline konstruktsioon, kuid pole õige öelda, et teda pole olemas - teda pole küll inimese kujul, kuid on olemas organisatsiooni kujul 2) Sihtvara teooria – juriidilise isiku olemuseks ongi mingi vara koondamine ja mingisugustel eesmärkidel kasutamine ja see on tema olemuses tähtsaim. Paljude juriidiliste isikute puhul see ongi nii (nt
annaabi.ee 
