Kanti filosoofia, "Prolegomena" analüüs 2. osa
Näiteks geomeetrilise kujundi mõiste
konstrueerimine on võimalik üksnes ruumikaemusele toetudes.
Mitte-eukleidilised geomeetriad on küll loogiliselt võimalikud, kuid Kanti arvates ei ole nad
konstrueeritavad, see tähendab, nad ei ole kaemuslikult konstrueeritavad. See omakorda
tähendab, et mitte-eukleidilised geomeetriad on pelgad mõttekujutlused. Eukleidiline
geomeetria tõuseb suurest hulgast mitte-vastuoluliselt mõeldavatest geomeetriatest esile just
oma konstrueeritavuse tõttu, mis annab talle, nagu Kant ütleb, “objektiivse reaalsuse” –
rakendatavuse kaemus-objektidele nagu see oli realiseerunud Newtoni füüsikas.
Kanti seisukoht, et matemaatikat iseloomustab suurem tõsikindlus kui kõiki teisi inim-
teadmise liike, toetub põhimõttele, et täielikult saame me mõista vaid seda, mille me oleme
ise loonud (konstrueerinud). Filosoofiline tunnetus seevastu ei saa töötada “enda loodud”