Etruskid ja Vana-Rooma
Ajaloo rõhutamine, alla kriipsutamine, perekonna tunnustamine.
Jagunemine periood on, kus Kristuse imbumine Rooma riiki. Jumalal jumala kohus ja Keisril
keisri kohus. Religioonilt võisid uskuda ükskõik keda, aga pidid ka truudust vanduma keisrile.
Ainukehtiv usund oli siis hiljem Ristiusk tekkis 395a. Bütsants Ida-Rooma ja Vana-Rooma ehk
Lääne-Rooma riik.
476a. p-Kr oli Lääne-Roomariigi lõpp. Põhjus oli selles, et riigikassa ja riigi struktuur viidi uude
võimukeskusesse Konstoninoopolisse. Bütsants kestis kuni türklased ta vallutasid.
Kreeka oli kultuuri häll. Kreeka valitses kultuuriliselt Rooma üle. Rooma kunsti kultuur laenas
palju Kreekalt. Nii sai kreeklaste jumalast Zeus roomlaste Jupiter, Poseidonist Jupiter jne.
EHITUSKUNST
Ehituskunst oli ornamendi keskne.
Oluliseks materjaliks olid savitellised. Neid liideti vulkaanilise tuhaga ning vormiti asfaldi seguga
ehk rooma betooni seguga. Esinduslikumad hoone kaeti ka marmoriga.