106, 163, 164, 168). Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse Üldsätteid ja Põhiseaduse muutmise peatükki. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Rahvahääletust ei või algatada erakorralise või sõjaseisukorra ajal. See küsimus, eelnõu peab olema selgelt formuleeritud. Kontinentaal-Euroopa õiguskordadest on vahetu demokraatia eeskuju Šveits. Kodanik võib esitada seaduseelnõu või konstitutsioonimuudatuse. Seal peab iga konstitutsiooninorm pälvima rahva heakskiidu. Selleks on vaja koguda 50 000 allkirja 90 päevaga. Keskmiselt on seal 4 referendumit aastas. Seadused ise omavad erinevat kohta püramiidis. Osa seaduste vastu võtmiseks on tarvis kvalifitseeritud häälteenamust. Parlament on pigem seadusandja kui seadustegija, sest 80% seaduseelnõudest tuleb väljastpoolt parlamenti.Parlament võtab vastu seaduseid ja otsuseid. SEADLUS
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka