1. juuli- september pikett poliitvangide vabastamiseks 13. juuli vabastati Mart Niklus Sel suvel loodi ka Rahvarinde vastu stalinistlik internatsionaalne liikumine 20. august 1988 loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Nõuti Eesti täielikku poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust 11. september 1988 toimus Rahvarinde eestvedamisel kõnekoosolek ,,Eestimaa laul“, mille käigus nõuti omariiklust 21. oktoobril 1988 NSVL konstitutsioonimuudatused vallandasid protestilained 6. november- 8.november 1988 tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva 16. november 1988 Ülemnõukogu istung, kus võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 1989 24. veebruar 1989 heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp Umbes samal ajal algas ka kodanike komiteede liikumine ehk alustati Eesti Vabariigi kodanike registreerimist. Esimene komitee loodi Tallinnas Nõmme kultuurimajas
toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Deklaratsiooniga rõhutas Ülemnõukogu Eesti iseotsustamisõigust kuni konstitutsioonilise otsustamisõiguseni välja. Olemuslikult on tegemist põhiseadusliku aktiga, mida võib võrrelda Maanõukogu 15. (28.) novembri 1917. a otsusega kõrgemast võimust. Nimetatud akti põhiseaduslikku olemust rõhutavad sellega tehtud konstitutsioonimuudatused, sh eriti maa, loodusvarade, põhiliste tootmisvahendite, transpordi- ja sidevahendite, pankade, kaubanduse jne kuulutamine Eesti ainuomandiks (kuulusid NSV Liidu konstitutsiooni põhjal vaid NSV Liidu ainuomandisse); era- ja segaomandi lubamine; kodanike ja juriidiliste isikute konstitutsiooniliste õiguste kohtuliku kaitse võimaldamine jne. Rahva ja riigi suhete üle kujunes elav diskussioon seoses küsimusega Eesti NSV riigikeelest. Eesti keele riigikeeleks tunnistamine (vrd 1937
annaabi.ee 
