Immanuel Kant
(võime mõelda).
Tunnetuse aprioorse osana leiab ta:
1. Kaemuse aprioorsed vormid: ruumi ja aja. Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis-
ajaliseks ühtsuses.
19
2. Mõistuse vormid: kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. Need asetavad kaemused
mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks.
3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed). Neil ei ole tunnetuslikke (konstituiivseid)
funktsioone, juhivad aga mõistuse tunnetuse kõrgemaks kokkuvõtteks ja ühtsustamisele.
(2) Praktilise mõistuse kriitika uurib konsekventse eetilise toimimise võimalusi ja püüab
anda mõistusele selle põhimõtete (aprioorsete) kujundamises kindlat kohta. Ta leiab siin, et
meile on antud kaks tahte astet: 1.paljas meeleline taju kui madalam võime ja
2. praktiline mõistus kui kõrgem. Tahte aprioorse osana näitab ta:
1. Kategoorilist imperatiivi, kui üldise seaduse puhast vormi