Eesti riigi areng
veebruar küllalt juhusliku ilmega päev, olgugi, et sel päeval Eesti riikliku iseseisvuse aste
täpsemalt fikseeriti.
Riigiõiguslikus mõttes eelnes sellele päevale märksa olulisemaid sündmusi, nt Asutava Kogu
valimiste määramist veebruaris 1918, Päästekomitee loomine ja viimase poolt Ajutise
Valitsuse ametisse seadmine. Mainitud organitel on riiklik iseloom. See asjaolu, et Ajutine
Valitsus ei olnud loodud mitte Manifesti andja poolt, osutab eeskätt just sellele, et 24.
veebruar ei konstitueerinud Eesti riiklikku iseseisvust, vaid seda ainult deklareeris, tehes
vastavas aktis sellekohaste juriidiliste sündmuste kokkuvõtte.
3. Kolmandast eelkonstitutsioonist Põhiseaduseni
Keset Vabadussõda ja sisepoliitilise olustiku mõjustusel loodi Eesti Vabariigi ajutine
valitsemiskord ekstreemliberalistlikel põhimõtteil. Ta anti 4., avaldati aga 9. juunil, mil ta
9