Õiguse alused loengu põhjalik konspekt
institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk) valitsus>
keskametkonnad >regionaalne ning >lokaalne kohahaldus).
Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised
aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused.
Seejärel tulevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel
ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstititsiooni ning nn.
tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes.
See tähendab, et institutsioonide subordineeritud hierarhilises liinis tekib seonduv hierarhiline
liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. Puhas subordineeritud üks ühene
hierarhia tekib vertikaalliinis üalt alla kolme tunnuse ( institutsioonide, õigusjõu ning
normatiivse - mittenormatiivse) alusel. Vaid üheliigiliste õigusaktide osas (üldaktid omaette
annaabi.ee 
