Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“
Mõtte- ja arutlusviisi ei kujunda
kirjakeel kui selline, vaid spetsiifilised kommunikatiivsed praktikad tähenduse
omistamine ja omandamine, suhtumine kommunikatsiooni -, mida kiri toetab ning mis on
otsustava tähendusega. Formaliseeritud keskkonnas rajaneb keeleõpe suures osas
tõsiasjal, et keelest endast saab kommunikatsiooni eesmärk. Nii saab õpetus keel keelest.
Gustavsson kirjeldab seda nii, et keel saab keelelise konstekstualiseeringu või raamistiku
(linguistic enclosure). Isegi kui õpitakse emakeelt, hakatakse varakult teadmisi eristama
nii, et keelt kasutatakse argitähenduses ning teiselt poolt antakse teadmisi keelest.
Kool mängis olulist rolli ka erilise tekstizanri, mida me nimetame õpikuks, levitamisel. Õpik
tähendab sisu kohandamist kindla lugeja jaoks ning see toimub vastavalt teatud
kujutlustele sellest, mis on õppimine. Kohandamine tervik jaotatakse osadeks ning
annaabi.ee 
