Kurb elu mu ümbruses mõjutas mind kirjutama sümfoonilist poeemi "Hauad "." Isiklik elu • 1904. aastal sõites aurikuga Volgal tutvus sakslanna Marie Lichtenwaldiga, kellega abiellus sama aasta sügisel. Nende perekonnas sündis kolm last – pojad Konstantin (1906), Eugen (1908) ja tütar Eliisabet (1910). • Kommunistide võimuletulekuga 1917. aastal süvenesid ka Kappide perekondlikud lahkhelid, mille tulemusel abikaasa Marie lahkus Kapi juurest koos poja Konstantiniga, jättes noorema poja Eugeni ja tütre Eliisabeti isa juurde. • 1920. kolis tagasi Eetisse. Teda kutsuti "Estonia" teatri dirigendiks. Seal ta tegutses kuni 1924. aastani. • 1924. aastal loobus dirigendi kohast ning pühendus heliloomingule. • 1925. saab professori tiitli ning töötab pedagoogina Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis. • 1927. aastal abiellub Kapp teistkordselt – Gertrud Ruckteschelliga, kes oli lõpetanud Peterburi Konservatooriumi pianistina.
Astrahani aastatel käis Artur mõned korrad ka Eestis, juhatades 1909. aastal Tartu muusikapäeva, 1910. aastal Tallina üldlaulupeo sümfooniakontserte. 1913. aastal juhatas Artur Kapp ,,Estonia" teatrihoone avapidustustel oma kantaati ,,Päikesele". (Anton 1968: 8, 10, Rumessen) Kommunistide võimuletulek tõi Astrahani nälja ja kaose. Süvenesid ka Artur Kapi perekonna tülid, mille käigus lahkus tema naine koos poja Konstantiniga. Kurb eluolu mõjutas teda kirjutama sümfoonilist poeemi ,,Hauad". 1920. aastal naasis A. Kapp oma sünnimaale, kus tegutses lühikest aega (1920-1924) ,,Estonia" ooperi-ja sümfooniaorkestrite dirigendina, juhatades nii oopereid kui ka sümfoonilisi teoseid. Samal ajal alustas ta Tallinna konservatooriumi kompositsioonikateedri õppejõuna, kus lõi enda 6 suurimad teosed: Sümfoonia nr
annaabi.ee 
