(p=mV, 3 joonist). Põrkel mõjub F esimesele ja teisele kehale. N II seaduse põhjal F1=m1*a1 ja F2=m2a2. kiirenduse def põhjal a1=(v1-v1)/t ja a2=(v2-v2)/t (vektorid) F1=m1*((v1-v2)/t) F2=m2*((v2-v2)/t) Vastavalt N III F1=-F2 (vektorid) (m1v1-m1v1)/t=(m2v2-m2v2)/t I :t -> m1v1-m1v1= -m2v2+m2v2 -> m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 p1+p2=p1+p2 (vektorid) Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võrdne üksikute A algebralise summaga
mehaanilise energia jäävuseseadus 7) Sõnasta liikumishulga jäävuseseadus ? d ( Mv M ) = Fdt . Välisjõudude resultant on võrdeline ajaühikus toimuva massikeskme liikumishulga muutusega 8) Millised mehaanilise energia muutused võivad toimuda konservatiivses süsteemis ? Energia võib minna ühest liigist teise; kineetilisest potentsiaalseks või vastupidi. See juures on energia muutumine mõõduks töö. 9) Konstanstse kallakuga tõusul liigub rong inertsi mõjul 60 km/h. 3km pärast rong peatub, määrata kiirendus tõusul ja tõusuaeg ? X 1) Newtoni II seadus? dL d (mv) Jõud on võrdeline ajaühikus toimuva liikumishulga muutusega F = = . Kui m const
annaabi.ee 
