Vara-Keskaeg, Viikingid, Ristiusk Vara-Keskajal, Bütsants.
Svölaste maa keskosas ja Götalaste maa sellest lõunas, aga 11ndal sajandil ühendas Olaf
Svölekuningas mõlemad piirkonnad, hakkas juurduma ristiusk, mis juurdus alles 12ndal
sajandil ja tähtsamaks linnas oli Upsala.
12ndal sajandil hakati ristiusustama Soomet, rootslased põhjast, venelased idast, 12nda
sajandi lõpuks enamus Soomest kuulus Rootsile.
Bütsants
Ülevaade varasemast ajaloost, 395a. Keiser Theodosius jagas riigi kaheks, Lääne-Roomaks
keskusega Rooma ja Ida-Rooma keskusega Konstanipool, mis rajati Konstanin Suure
korraldusel. Ida-Rooma territoorium hõlvas poole Vahemere poolt idapoole jäävad alad,
Balkani poolsaar, Väike Aasia, Vahemere idarannik ja Põhja-Aafrika. Kui 476a. Lääne-Rooma
langes, siis Ida-Rooma jäi püsima, selle arengu iseärasusteks olid:1)Asend- paiknes kolmes
maailmajaos(Euroopa,Aasia,Aafrika) 2)Asus kaubateede ristumiskohas. 3)Oli sulam erimaade
rahvastekultuurist. Bütsantsis olid linnad, mis olid suured kaubandus- ja kultuurikeskused.