Eesti kehaline kasvatus ja meie laste liikumisaktiivsus
arengule kaasa aitamine, koostööoskuste välja arendamine, tahe ja soov olla elu lõpuni spordis
aktiivne (Kruusimägi, 2014).
Ohumärkideks on täiskasvanute liikumisaktiivsuse langus, selle tõttu hakkab ka vähenema laste
aktiivsus, kuna osadel lastevanematel on tihti mugavam, kui lapsed on toas, silma all ning vaikselt
vaatavad midagi telekast või arvutist (kuid kindlasti siinkohal ei saa üldistada). Ohuks võib ka
nimetada Kenn Konstabeli uuringut, mis ütleb, et vaid veerand Eesti poistest ning vaid 15%
tüdrukutest on aktiivsed määral, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud: nad
saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat või tugevamat kehalist koormust päevas. (Matsi,
2015).
Positiivne on aga see, et mida aeg edasi, seda rohkem on näha, kuidas algklassilastele on kehalise
kasvatuse tunnis ette valmistatud palju mängulisi tegevusi. Mängumeetod on kindla eesmärgiga
annaabi.ee 
