Eesti politsei aastatel 1918-1940
aastal lasta riigi kulul valmistada maakonnakonstaablitele ühtlased
ametinimetusega uksesildid. Mõisteti, et kodanik saab esmamulje politseist juba enne
politseiametniku tööruumi sisenemist. ( 1: 178)
Politsei mainet kujundas tema operatiivsus: kuritegudele reageeriti viivitusteta. Seda
võimaldasid Eesti Vabariigi side- ja liiklusolud. Enne 1920. Aastat olid miilitsas telefonid
peaasjalikult vaid miilitsajaoskondade kantseleides, aga Eesti Vabariigi lõpuaastatel oli igal
konstaablil ja peaaegu kõikidel kriminaalametnikel kodus telefon. Käepärane telefoniside
hõlbustas politsei tööd. Eriti tähtis on aga see jälitustegevuses.
Politsei edukas töö eeldab ka häid liiklusolusid. Enne 1920.aastat tegid politseinikud oma
ametisõite kas rongi või küüdihobustega. Kuna küüdihobuste nõutamine raiskas aega,
muretses politsei 1920.aasta lõpul endale hobuseid. Neid peeti 1924.aastani. Siis muutus
jalgratas suviti politseis nõutavaks liiklusvahendiks