Kohtla-Järve
1930. aastate keskel kuulus sellesse
asulasse mitu töölisasumit: Käva, Vaheküla, Pavandu.
Pärast Teist Maailmasõda suurenes põlevkivi kaevandamine, kasvas maavara tähtsus nii
kütuse kui ka keemiatööstuse toorainena. 15. juunil 1946. aastal sai põlevkivibasseini
tähtsaim asula linna staatuse.
Sellest hetkest on geograafilistel kaartidel Kohtla-Järve linn.
Kohtla-Järve, linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas, Eesti põlevkivikeskus.
Kohtla-Järvel on konstaablijaoskond, päästekomando.
Paikneb tasasel Viru lavamaal põlevkivimaardlal (Kukruse
lademe põhjaosas), linnaosade vahele jäävail viljakail aladel on põllud, niiskemates
piirkondades metsad, niidud ja sood. Ahtme linnaosani ulatuvad kaitsealused Jõhvi linna park
ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika
paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja
lõunas Jõhvi kõrgustik
annaabi.ee 
