Saksa, Ida-Euroopa ja Ameerika romantism ning selle kirjanikud.
Poeetilise väljenduse poolest
paistavad nad silma kujundlikkuse, meloodilisusega ja rütmilisusega.
Ehkki Poe pidas ennast eelkõige luuletajaks, tuli tal rahapuuduse tõttu pöörduda tulusama zanri
poole. Teda peetakse anüüdisaegse ulme ja õudusjutu rajajaks ning ameerika kirjanduses
novellizanri alusepanijaks. Kokku on Poe kirjutanud ligi 70 novelli ja jutustust. Neid
iseloomustavad meisterlikult ehitatud süzee, teravmeelsed ning loogilised konsruktsioonid,
põnevus, lakonism.
Temaatiliselt võib Poe novellid ja jutustused jagada kolmeks: hirmu ja õudusjutud, ulme ning
detektiivilood. Hirmu ja õudusjuttudes valitsevad dramaatilised ja jubedad olukorrad, kannatused
ning surm, mis toob rahu; ulmejuttudes avaneb inimmõtte ammendamatu leidlikkus. Detektiivjutte
iseloomustab süzeeline põnevus, millega kaasneb kuritöö analüüs.
Eestisse jõudis Poe looming esmakordselt 20. sajandi algul Johannes Aaviku keeleuuenduslike
tõlgete kaudu.