võim täielikult endi kätte. 25. (12.) oktoobril asutati Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Lev Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine. Sisuliselt sai sellest 6.8. novembril toimepandud riigipöörde juhtimise staap. 4. novembril (22. oktoobril) asutati Eestis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. See oli VSDTP Tallinna Komitee juurde moodustatud konspiratiivne revolutsioonikomitee. Selle esimees oli Ivan Rabtsinski ja aseesimees Viktor Kingissepp. Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril (vkj 23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele
Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused 21.02.1918- vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti 23.02.1918- esimesena loetakse ette Iseseisvusmanifest Pärnus Endla teatris. 24.02.1918-moodustatakse Ajutine Valitsus, Eesti iseseisvub 25.02.1918- saksa väed marsivad Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkeb ligi 9ks kuuks 11.11.1918- 1. Ajutise Valitsuse seaduslik koosolek. Alustab tegevust Pitka ja Põdderi loodud konspiratiivne Eesti Kaitseliit 28.11.1918- Vabadussõja algus Punaarmee rünnakuga Narvale 7.01.1919- Rahvaväe vastupealetung (soomusrongid) 17.-18.01.1919- Eesti vägi vabastas Narva (?) 30.-31.01.1919- toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka. 23.06.1919- Rahvaväe üksused marsivad lahinguteta Võnnu linna 3.01.1920 kell 10.30- 31. detsembril alla kirjutatud vaherahuleping hakkab kehtima. Vabadussõja lõpp 2.02
annaabi.ee 
